E-R: 8.00-18.00 | info@dental.ee | 7 344 955
Kaariese levimine 12-aastastel lastel keskmise näitaja DMF järgi
Kaaries on maailmas levinumaid haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba hammaskonnaga. Eestis on hambakaariese kahjustusi keskmisest rohkem. Kaariesest on kahjustunud juba 2 – 3-aastaste laste hambad.
Karioossete defektidega (decayed), puuduvaid (missing), täidistega (filled) hambaid nimetatakse statistikas DMFT -näitajaks, mida kasutatakse hammaskonna karioossuse hindamiseks. Selle näitaja võttis kasutusele Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (1971).
Arvestust peetakse nii piima- kui ka jäävhammaste järgi. Eestis on hambakaariest 60 – 65%-l lastest ja 83 -100%-l täiskasvanuist. Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Oluliselt rohkem on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm.), vähem Lääne-Eestis aga (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm.). Selle põhjuseks peetakse põhja- ja kaevuvee erinevat fluorisisaldust.
Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist.
Kaariese teket ja katu ladestumist hambaemaili pinnale mõjutavad sülje ja katu koostis. Süljes on mineraalid (kaltsium-, fosfaat- ja fluoriidioonid) ning hulk mikroelemente, orgaanilisi happeid, mono- ja disahhariide. Süljel on tugev neutraliseerimisvõime, mistõttu 1 – 1,5 tundi pärast happelise toidu söömist taastub sülje pH neutraalpiiri (6,8 – 7,2) läheduses.
Kui hambakatus suureneb happelisus ning pH happelisus langeb alla 5,5, võib katuga kontaktis olevas hambaemailis alata demineralisatsiooniprotsess. Emailipinnalt hakkavad eralduma kaltsiumi-, fosfaat- ja hüdroksiidioonid. Hambale tekib kriitjasvalge laik, kuid alguses on emailipind veel terve. Neutraalse keskkonna taastumisel (pH 6,0 ja rohkem) algab remineralisatsiooniprotsess, mille käigus 2-3 tunni jooksul kaltsiumi-, fosfaadi ja hüdroksiidioonid pöörduvad taas hambaemaili ja tugevdavad seda.
Olulised on hambaemaili struktuuri individuaalsed iseärasused, mis kujunevad hammaste arengu perioodil. Kui ebatäiuslikule struktuurile
lisanduvad sülje happelisus, mikroorganismid ja vale toitumine, kujuneb karioosne protsess kiiremini. On vaja jälgida hambaemaili pinda kohe pärast hamba suhulõikumist, et näha võimalikku kalduvust kaariese tekkeks.
Hambakaariese tekkel on oluline joogivee ja toidu fluorisisaldus ja sellest tulenevalt ka hambaemaili koostise siduvus fluoriga. Lapse hambaemail koosneb põhiliselt hüdroksüülapatiidist, vanemas eas fluorapatiidist. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0 – 1,2mgF/l) areneb tugev ning mikroobide ja süsivesikute paiksele toimele vastupidav hambaemail.
Mälumis- ja kontaktpinna kaaries
Mõned hambad on kaariesele resistentsed e. vastupidavad. On eristatud põhjuste rühmi (Königi järgi).
Hambakaaries on hamba kõvakoe kahjustus. Ulatuslikku karioosset defekti näeb lapsevanem ja kasvataja palja silmaga. Algavat ja pindmist ehk emailikaariest ning hammaste kontaktpindadel olevaid defekte saab kindlaks teha ainult hambaarst.
Mälumispinna pruunid pigmenteerunud defektid on varakult märgatavad, kontaktpinna karioosne defekt aga areneb tähelepandamatult.
Öisest luti imemisest tekkinud kaaries “lutipudelihambad”
Andmed pärinevad: Tartu Ülikooli veebist
Projekti autor: Silvia Russak