Hammaste areng ja suhulõikumine

hammas.gif (8914 bytes)

Hammaste areng

Hammaste areng algab 6.-7 raseduse nädalal piimahammaste algete moodustumisega. Kolmanda raseduskuu lõpuks on kummalgi lõualuul moodustunud 10 piimahamba alget. Seejärel algab emaili ja hambaluu e dentiini moodustumine.

Hambakrooni kujunemine ja emaili mineralisatsioon algab 5 raseduskuul, esmalt lõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema samuti juba 5.ndal raseduskuul ja see protsess toimub märksa aeglasemalt. Esimesel eluaastal on lapsel moodustunud 20 piimahamba ja 28 jäävhamba alget. Hambaalgeid võib areneda vähem hüpodentia või lisahamba näol rohkem – hüperdentia.

1Mida tuleks teada hammaste arengust ja suhu lõikumisest?2Milline on piima- ja jäävhammaskond?

3. Millised muutused võivad esineda hambakoe struktuuris?

Hammaste arenguhäired

Hammaste arengut võivad mõjustada mitmesugused haigused, loodet kahjustavad tegurid, geneetilised või kaasasündinud faktorid. Hambaalgete arv võib olla väiksem, mistõttu ka hambaid lõikub suhu vähem (hüpodontia).

Piimahammaskonnas hammaste arv on harva väiksem, jäävhammaskonnas esineb seda sagedamini. Võivad puududa ülemised külgmised lõikehambad, teised premolaarid e eespurihambad ja alumised keskmised lõikehambad. Ravi.

Ortodontilise raviga nihutatakse kõrvalhambaid puuduvate hammaste kohale ja hambaproteetilise ravi käigus asendatakse puuduvad hambad proteesiga: suust äravõetavad või sildproteesid. Tänapäeval kasutatakse ka implantaatide viimist lõualuusse ja nende peale kroonide valmistamist. Implantaadid on aga kallid ja pole kõigile kättesaadavad.

Suurenenud hambaalgete arvu puhul lõikub suhu rohkem hambaid. Neid nimetatakse lisahammasteks. Kui lisahammas on ebanormaalse kuju või suurusega ja hamba reast väljas, häirivad normaalset hambumust siis hammas eemaldatakse.

Sellisteks hammasteks on ülemiste lõikehammaste vahel olev sageli ebanormaalse kujuga lisahammas, kolmas lõikehammas, kolmas premolaar e. eespurihammas või neljas purihammas. Kui aga lisahammas on normaalse kuju ja suurusega ei sega normaalset hambumust ja ega ole karioosne, võib sellise hamba suhu jätta.

hambad1.gif (11341 bytes)

2h_1.jpg (2098 bytes)Hammaste suuruse ja kuju muutusi tuleb küllalt sageli ette, rohkem jäävhammastel ja seda kas kogu hammaskonna ulatuses või üksikutel hammastel.Väikestel hammastel on sageli muutunud ka krooni kuju – hambakroonid on kas koonuse-, käbi- või tünnitaolised. Sellised hambad on ebaesteetilised ja loovad sageli eelsoodumuse hambakaariese ulatuslikuks kahjustuseks, eriti hambaemaili arenguhäirete korral.Sagedamini näeme krooni kuju muutusi ülemistel külgmistel lõikehammastel, mis võivad olla koonusetaolised. Ravi. Hambaarst korrigeerib krooni kuju hambaplommi e täidisega või asetatakse hambale tehiskroon. Viimane on eriti oluline siis, kui on häiritud hammaste omavaheline kontakt või on tekkinud nähtav esteetiline defekt. 2h_2.jpg (1869 bytes)
Hammaste struktuurihäired>Hambaemaili struktuurihäirete puhul võib pidurdada koe diferentseerumine või mineraalainete ladestumine emailikristallidesse. Põhiliselt on tegemist hambaemaili aplaasia ehk emaili puudumisega, düsplaasia ehk emailikihi häirunud moodustumisega ja hüpoplaasia ehk hambaemaili mineralisatsioonihäiretega.

yksikhambapilt.jpg (9597 bytes)

2h2_1.JPG (21719 bytes)Kliiniliselt eristatakse kerget, keskmist ja rasket struktuurihäiret. Kerge vormi puhul on hambaläige säilinud, kuid puuduliku hambaluu tõttu võivad hambad olla väiksemad.Keskmise vormi puhul on email krobeline, kollakas või pruun, hambad kuluvad kiiresti ja on tundlikud temperatuurile ja teravamaitselistele toiduainetele. Raske vormi puhul on hambad kriitvalged ja läiketa (kipshambad).Hambaluu ja emaili üheaegse puudulikkuse korral lõikuvad suhu pruunikasvioletsed hambad, mis kiiresti kuluvad. Hambaemaili mineralisatsioonihäirete puhul on läikival hambapinnal valged laigud ja lohud või kogu email on lainjas. Ravi määrab hambaarst.See on põhiliselt hambaemaili tugevdav ehk remineraliseeriv ravi. Vajadusel hammas plombeeritakse või kaetakse krooniga. 2h2_2.JPG (6839 bytes)
Fluoroosmituhammast.jpg (14914 bytes)Fluoroos on hambaemaili ja hambaluu haigus, mis kujuneb hammaste arengu perioodil piirkonnas, kus fluoriide on joogivees üle 1,5 mg/l (Lääne Eesti). Tavaliselt haigestuvad jäävhambad. Flooroosi puhul on lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste köprudel näha kriitjasvalgeid laike või triipe, millele lisanduvad pigmenteerunud täpid.Raskematel juhtudel on hambakroonid kriitjad, tuhmid, läiketa. Sellistele pindadele tekivad sügavad defektid, mille tõttu hambakroon võib hakata murenema. Selliste vormide tekkimisel on soovitav viia laps elama teise piirkonda, kus fluoriide joogivees ei ole üle normi.Fluoroosist kahjustunud hambad vajavad hambaemaili remineraliseerivat ravi hambaarsti juures. Vajadusel kaetakse hambapinnad valguskomposiitmaterjali või tehiskroonidega.

Andmed pärinevad: http://www.ut.ee/tervis/hambad/p3_1.htm

Lõpp

Soovid midagi küsida, saada meile kiri:

Nimi (vajalik)

Email (vajalik)

Sinu teade või küsimus:

Kui kiirelt vastust soovid?
 12h jooksul 24h jooksul